Ajalugu

(Tarvastu raamatukogu ajalugu lühendatult)

 1. Mustla raamatukogu  aastatel   1945 - 1990

Aastakümnete jooksul tegi Mustla rahvaraamatukogu rahva seas suurt hariduslikku tööd. Raamat leidis tee rahva sekka, äratas püüdu haridusele ja teadmistele Selle raamatukogu ajalugu on pikk ja keeruline. Mitu korda alustati tööd algusest peale ja mõnigi kord katkes raamatukogu  tegevus mitmeteks aastateks. Kahju tekkis raamatukogule sõja ajal, mil said raamatud kannatada ja osa raamatuid peideti kohalike aktivistide poolt ning seetõttu alustaski raamatukogu tegevust pärast sõda 1. detsembril 1944.a. [1] ainult 480 köitega. 

 1.1. Aastad 1945 – 1960

40-ndate aastate lõpul leidis aset maaelus pööre, paljud astusid kolhoositeele. Nõukogude võimu aastail oli põhjalikult muutunud endine Tarvastu. Seda aega võib nimetada rahva kaasamiseks kolhoosidesse, enamus kolhooside tööst kulges plaanide täitmiseks.

1. jaan. 1945.a. seisuga oli tarvastu vallas 2563 elanikku, neist 1139 meest ja 1424 naist [2],  see näitab, et naisi oli 55,56 % kogusummast.

Alates 1959. aastast oli Mustla raamatukogule kinnistatud 9 külaraamatukogu, kus aidati läbi viia inventuure ja antimetoodilisi juhendeid. 1958.a. sügisel õppisid külaraamatukogu töötajad Mustlas plakatkirja ja arutasid tööplaanide koostamist. 1959.a.oli kavas õppus fondide säilitamisest ja arvestuse organiseerimisest.

1.1.1. Raamatukogu töötajad.

 Väga suurt tööd  tegid raamatukogu juhataja Leili Teder ja laenutaja Evi Resen kirjanduse propageerimisega. Tollal oli raamatukogu töötaja eelkõige pedagoog ja propagandist. Ja Mustla linna raamatukogu töötajate juhtmõtteks oli: igale lugejale temale vajalik raamat!

1945.a. Viljandi TSN Täitevkomitee Kultuurhariduse osakonna juhataja käskkirjaga oli kuni 6000 köitega ( 1945.a.oli Mustla raamatukogus 700 köidet) raamatukogu töötajate,  töötasud järgmised (summad on toodud rublades):

juhataja -                      374.-/kuus ( lisa)

raamatukoguhoidja -     325.-/kuus

koristaja (0,5 kohta) -   75.-/kuus

Mustla raamatukogul oli 1945. aastal poole kohaga koristaja, kokku oli 3 töötajat. 1948.a. kulud ulatusid Mustla raamatukogul 23 000 rublani aastas (lisa 1). 1949.a. oli määrusega määratud raamatukogu töötajatele puhkust aastas 24 tööpäeva (lisa 2).

Praktilisi küsimusi aitas lahendada Mustla Linna TSN TK kultuurikomisjon eesotsas Mustla keskkooli õpealajuhataja sm. Kuusikuga.

Mustla raamatukogu töötajad Leili Teder ja Evi Resen õppisid 1959.a. mõlemad mittestatsionaarselt Tartu iiklikuslikoolis ajaloo- ja keeleteaduskonna bibliograafia osakonnas. Nende kahe abi kasutati ka Viljandi rajooniraamatukogu raamatukogutöötajate seminaride läbiviimisel. Tollest ajast on pärit ka Leili Teder´i kursusetöö Tartu Ülikoolis [3].

1.1.2.Raamatukogu fond.

Mustla linna raamatukogu fondi suurus 1955.a. oli 8486 raamatut, millest 5500 oli ilukirjanduslikku raamatut. Fond sisaldas 1955. aastal peaaegu kõik Eesti NSV-s ilmunud eestikeelsed ilukirjanduslikud teosed alates 1945. aastast. Vanemad väljaanded oli olemas mõni üksik. Venekeelset kirjandust oli fondis 650 eksemplari [4] – arvestuslikult on see  7,7 % kogu fondi suurusest.

Kuni 1955. aastani oli komplekteeritud ilukirjandust 8 - 10 eksemplari, alates 1955. aastast 3 - 5 eksemplari. Muudatus komplekteeritavate eksemplaride arvus oli tingitud sellest, et arvestades lugejate arvu (700 - 760) iisas3 - 5 ilukirjandusliku teose eksemplarist täielikult lugejate nõudmiste rahuldamiseks. Nii saadi osta juurde teisi raamatuid selle võrra enam, mis oli varem kulutatud ilukirjanduse ostuks.

1.1.3. Kataloogid.

Raamatukogu fond pidi peegelduma raamatukogu kataloogides. Mustla linna raamatukogus oli olemas süstemaatiline ja alfabeetiline kataloog. Ilukirjanduse liigitamisel oli aluseks "Liigitustabelid Eesti NSV rahvaraamatukogudele" (Tln., 1956). Ilukirjanduse süstemaatilises kataloogis oli jaotatud kirjandus nelja rühma:

1) eesti kirjandus,

2) vene kirjandus,

3) teiste nõukogude rahvaste kirjandus,

4) väliskirjandus. Kataloogikaardid olid järjestatud tähestiku järjekorras ja eraldatud vahekaartidega iga tähe aoks. Ühe tähe piires oli kataloogikaardid järjestatud autorimärgiste järgi. Alfabeetilises kataloogis oli üldisest alfabeetilisest järjekorrast keskväljaga vahekaardid eraldatud samuti tähtsamate eesti ja vene kirjanduse autorid. Vahekaartidele oli märgitud autori perekonna- ja eesnimi ning sünni- (ja surma-) daatumid. Selline väljatoomine võimaldas lugejal kohe kiiresti leida tuntud autori teosed kataloogis.

1.1.4. Kolhoosid ja raamatukogu roll selles.

Mustla piirkonnas tegutsesid 48-49 aastail 8 kolhoosi. Väikeste majandite liitmise kampaania algas 1951. aastal. Selle tulemusel liideti 1951 aastal enamus kolhoose üheks. Tekkis 3 kolhoosi.

"Koidu" kolhoosi Kaarlimõisa kommunistliku töö brigaadi liikmeid teenindas Mustla linna raamatukogu laenutuspunkt,mida käidi ka tihti korrastamas. Lepiti kokku, et raamatukogu töötaja külastab brigaadi kaks korda uus ja viib kaasa soovitud kirjanduse.

Mustla linna raamatukogu käis iga kuu "Koidu" kolhoosis vestlemas ilmunud uutest raamatutest ja korraldas kolhoosi ruumides rändnäituseid.

1.1.5. Raamatukogu lugejad.

Lugejate erigrupi moodustasid Mustlas ja selle ümbruses elavad mittestatsionaarsed üliõpilased. Nende soovid olid väga mitmesugused. Kui raamatukogus vajalikku teost ei leidunud, telliti see raamatukogudevahelise abonemendi kaudu Fr. r. Kreutzwaldi nimelisest Eesti NSV Riiklikust Raamatukogust või Tartu Riikliku Ülikooli raamatukogust.

Tavaliselt elavnes raamatukogus lugemine tööpäeva lõpus. Lugejateks olid Mustla linna töölised ja teenistujad, mberkaudsete kolhooside ja sovhoosi töötajad ning Mustla keskkooli õpilased. Raamatukogu lugejaiks olid ka ligidalasuva Ämmuste kooli õpetajad ja õpilased.

1.1.6. Üritused.

Ürituste korraldamise puhul kasutati mitmesuguseid töömeetodeid: näitlikku agitatsiooni, raamatunäitusi, vestlusi ja ettekandeid. Rohkesti oli raamatukogus valmistatud raamatukogulikke plakateid ja kirjanduse soovitusnimestikke.

Ilukirjanduse tutvustamiseks oli kasutatud mitmesuguseid viise:

1) lugejate konverentsid. Neist huvitavamateks kujunesid tollal romaanide "Maa ja rahvas" ning "Roheline kuld" arutelu autorite osavõtul.

2) kirjandusõhtud - neid on korraldatud kirjanike mitmesuguste tähtpäevade puhul. 3) kirjandushommikud - neid  korraldati lastele ning nende sisu oli  mitmesugune. Elavamad olid muinasjutuvestmised ja kirjanduslikud viktoriinid. irjandushommikud lõppesid harilikult mõne kirjandusliku või eltskondliku mänguga. Lastehommikutel käsitleti ka kasvatuslikke teemasid, nagu "Kuidas õpime käitumist" ja "Neist, kes püüavad teaduste poole".

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja M. Rohtla oli pikemat aega raamatukogu ja kultuurimaja ühise kirjandusringi juhataja. Raamatukogu poolt korraldatud üritustel oli esinenud õpetajad M. Rohtla, E. Ruut jt. Õpetajast pensionär Andres Lättemäe oli  raamatukogu pidev külastaja ja aktivist ja 1957 – 1958 aastal sai ta töötada ka Mustla raamatukogu laenutusletis.

1946 - 1960 aastate muutused:

                    1946                1960

lugejaid 125                  695
laenutusi           4280                17 385

fondi suurus      858                  15 306

1.2. Aastad 1960 – 1970

1.2.1. Raamatukogu remont

Raamatukogu oli tollal väga kehvas seisus ja nii pidigi 1960.a. alguses Posti 36 toimuma remont. Nõukogude perioodile iseloomulikult kõik tööd toimusid viivitustega, siis nii toimus siingi. Raamatukogu uute ruumide olemasolul saadi koheselt sisse kolida, kuid hiljem tekkisid probleemid ahjude ehitamisega. Ehitamise käigus paigutati raamatukogu täitevkomitee ruumidesse. Uuemad raamatud saadi kaasa võtta, kuid vanemad raamatud jäid vanasse majja, kuna kogu fond ei mahtunud ära. Olgugi, et seal oli kitsas, jätkus lugejaid küllaga, kuna samas ajas asus ka külanõukogu. Need raamatud, mis jäid teise majja, suuremas ulatuses hävinesid, sest oma töö tegid niiskus ja närilised.

Endistesse ruumidesse saadi 1961.a. suvel. Ruumid olid korras, kuid ahjudele tehti kiire remont ja nii järgneski 1969.a. uute ahjude väljaehitamine.

1.2.2. Üritused

1961. a. raamatukogu sünnipäeva tähistamine Mustla kultuurimajas.

1961.a. "Kalevipoja" ilmumise 100 aastapäeva tähistamine raamatukogu, kultuurimaja ja kooli ühisüritusena. 1962 aasta oli raamatuball.

1964.a. oli kirjandusõhtu kultuurimajas "Mul meelen kuldne kodukotus..."

1965 aastal oli kohtumine kirjanikega Heljo Mänd ja Paul Kuusberg.

1967 aasta massitöö oli seotud Leniniga ja Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooniga.

1969-1970 olid Lenini aastad. Peaaegu kõik üritused  olid Leniniga seotud.

1.2.3. Raamatukogu töötajad.

1960-1964 oli raamatukogu töötajatel (Teder, Resen) kõrgkoolis õppimise aeg. Õppetöö oli kaugõppena ja seetõttu olid sessioonid kaks korda aastas 1 kuu ning siis oli raamatukogu suletud, lisandusid veel diplomitöö ja riigieksamite ajad. Kõrgkooli lõpetamisel tõusid töötajate palgad 10 rubla võrra. Sel perioodil olid väga mõistvad täitevkomitee esimees ja parteiorgi sekretär.  Raamatukogu töötajad võtsid osa TK istungjärkudest, lahtistest arteikoosolekutest, olid kursis linna rõõmude ja muredega. Samuti võtsid raamatukogu töötajad osa suurematest ühisüritustest nagu valimised, majapidamiste arvelevõtmine, kartulimardikate kontrollimine, mullaproovide võtmine linna maadelt. See kõik lähendas raamatukogu töötajaid elanikkonnale.

1967.a. toimus üleminek 5 päevasele töönädalale.

1.2.4. Tsentraliseerimine.

Edaspidi tuli üldine tsentraliseerimine, palka hakkas maksma kultuuriosakond. Sõltuvus linnavalitsusest vähenes.

Tsentraliseerimine oli ka mõnes mõttes negatiivne. Nii saadi komplekteerimisest  valmis (raamatukogulikult kujundatud) raamatud. Varem, kui kanti ise raamatuid nimestikku, kujunes see ikka esmaseks tutvumiseks raamatuga. Oli kohe selge, kes on kes ja millest raamatus juttu. Teiselt poolt oli hea, et raamatud toodi kohale, polnud enam pakkide tassimist Viljandist. Eelarve suhtes oli ka hea, rahapuudust ei olnud. Kuna rajooniraamatukogus puudus metoodik, siis jaotati külaraamatukogud linna ja aleviraamatukogude vahel metoodiliseks juhendamiseks. Mustla raamatukogule sai 9 raamatukogu: Ämmuste, Väluste, Suislepa, Unametsa, Kärstna, Raasilla, Pahuvere, Tuhalaane ja Holstre. Neid tuli kontrollida, juhendada, aidata inventeerimisel. Töö polnud raske, kuid liiklus oli kesine, eriti Tuhalaande. Sinna tuli sõita Kärstna kaudu, algul Pahuverre ja sealt 3 km jalgsi Tuhalaande.

Probleeme sel perioodil oli Ämmuste raamatukoguga, sest see asus algul nn. mõisas - paar kilomeetrit Mustlast endise Tarvastu mõisa kõrvalhoones, kuid seda maja vajas Vambola kolhoos ja raamatukogu viidi 4 km kaugusele Kuressaare osakonda Aino ja Jaan Tamme kodutalu maile.

Ruumil polnud viga, töötaja oli agar, kuid siis kerkis esile üks pöörane osakonnajuhataja, kes leidis, et ei mingit raamatukogu. Nõudis ruume oma töötajatele. Keegi ei soovinud temaga tülitseda, raamatud toodi Mustlasse, riiulidvisati seina äärde ja oligi ühe raamatukogu lõpp.

Mustla Linna raamatukogu töötajad nõudsid ruumi vähemalt laenutuspunkti jaoks, kuid vastuseks saadi kategooriline - ei! Vastuseks oli Vambolas puuduvad selle jaoks ruumid, polevat vajadust ja Mustlaga olevat side tihe. 1964 aastal likvideeriti Koidu raamatukogu. Selle fond 3500 raamatut sai Mustlasse. Suurenes fond, kuid ringlus vähenes ning taas süüdistati raamatukogu töötajaid. Pärast seda algas vaikne raamatute mahakandmine.

1.3. Aastad 1970 - 1980

1.3.1. Üldine olukord.

1970.a. ühinesid omakorda kolhoosid "Koit" ja "Säde".

1975.a. Mustla linnas oli 915 elanikku, Tarvastu kolhoosis oli teenindada 16 küla 1099 elanikuga ja Vambola olhoosis 13 küla 808 elanikuga. Kokku oli teeninduspiirkonnas 2822 elanikku.

Mustla Keskkooli õpilaste arv oli enam-vähem stabiilne (380-390). Ka Ämmuste abikoolis oli 25-30 õpilast, õpilaste osa lugejate arvestuses oli 40-45%.

Statistikat tehes otsiti tulemust, miks mõnes külas raamatukogu lugejad puuduvad ja leiti, et keskmine elaniku vanus oli seal üle 50 aasta ja pealegi asusid külad raamatukogust kaugel.

1.3.2. Lasteosakond.

1972 aastal oli raamatukogu ajaloos omamoodi suursündmus. 1. jaanuarist loodi lasteosakond. Juurde loodi ka üks uus töökoht - lasteosakonna juhataja. Selleks sai endine Ämmuste raamatukogu juhataja Elvi Lehismäe. Varem jäi laenutajail noortega tegelemiseks vähe aega, kuid siis oli selleks lasteosakonna töötaja. Laste ja noorsookirjandus eraldati  üldfondist ja paigutati eraldi riiulitele lugemissaali. Töö lastega muutus lihtsamaks. Lapsed, kes on alati õige agaramad lugejad, said ise raamatuid riiulitelt valida ning nad ei seganud täiskasvanuid. Kuid kahjuks jäi see samm lühikeseks, sest aasta pärast likvideeriti lasteosakond ja üks töötaja koondati. Koondati Ellen Bäärs, kes esitas hagi rahvakohtule tema ebaseadusliku vallandamise kohta. Kohus tema hagi ei rahuldanud. Tööle jäid Leili Teder ja juhataja Elvi Lehismäe.

1.3.3. Tsentraliseerimine.

1974 aastast tuli uus korraldus - toimus üldine tsentraliseerimine. Kogu rajooni ulatuses jäi keskraamatukogu direktor, kellele allusid kõik rajooni rahvaraamatukogud. Kohapeal töötasid ainult raamatukoguhoidjad. Mustlasse jäi kaks vanemraamatukoguhoidjat, üks nendest lastetöö alal. Töölt lahkus Elvi Lehismäe, kuna ta töötasu langes märgatavalt. Tööle tuli Erika Käher. Praktiliselt jäi kõik samaks, ainult palka maksis kutuuriosakond.

1.3.4. Üritused. 1972 aasta kevadel oli kohtumine Aadu Hindiga ning Eesti kirjastuse töötajatega kultuurimajas. Aadu Hint kõneles oma elust ja loomingulisest teest väga lihtsalt ja südamlikult. Kuulajate hulgas oli ka Tarvastu küla naisterahva, kes oli kirjaniku koolikaaslane gümnaasiumipäevilt. Tema lillekimp tõi kirjanikule vee silma. "Oma koduküla inimese lilled võtan ma Tallinna kaasa" ütles A. Hint. Teised lilled jagas ta koosolijatele. Kirjastuse esindajad rääkisid kirjastuse
probleemidest lähimate aastate lõikes.

1976 aasta kevadel oli matemaatikapäev Mustlas, millega seoses toimus ka professor Depmani austamisõhtu. Mustla ligidal Tarvastu mõisatöötajate peres sündis 1885 aastal Jaan Depmaa, kellest sai hiljem matemaatikaprofessor ning teoreetik matemaatika ajaloo ja metoodika alal. Päevale eelnes koolis matemaatikaolümpiaad. Raamatukogu osa selles oli kirjandusnäituse korraldamine. Mustla raamatukogus oli olemas vaid üks J. Depmani raamat ("Elav matemaatika") ja mõned väljavõtted perioodikast. Kasutati RVL abi ning saadi aenuks professor Depmani töid 30 eksemplari (osaliselt venekeelsed). Kokku saadi näitusele ligi 50 trükiühikut. Õpetajad ja külastajad jäid näitusega rahule. Austamispäeval tegid ettekandeid Depmani kohta õpilased, samuti toimus olümpiaadide võitjate autasustamine ning selle päeva tähistamiseks oli lastud teha rinnamärk(kaks integrali rohelisel taustal).

1977 aasta sügisel toimus Mustla linna ajaloos üks suuremaid üritusi  - Tarvastu päev. See oli ühtlasi uudne üritus,sest niisuguseid toimus hiljem igas rajoonis ja asustatud punktis. Ettevalmistus sai kaalukas - teated rajoonilehes, trükitud kutsed endistele tarvastlastele ja aukülalistele, kuulutused igas võimalikul kohal. Põhiline üritus oli kultuurimaja saalis. Ettekanded olid Tarvastu ajaloost, loodusest ja põllumajandusest. Oli palutud ka välisesinejaid, kuid juhtus nii, et nad ei saanud tulla.

Kultuurimaja fuajees oli suur näitus Tarvastu ajaloost ja kultuurist. Kirjandust saadi lisaks keskraamatukogust ja RVL kaudu Tallinnast ja Tartust, kirjandusmuuseumist saadi ka kultuuritegelaste fotosid. Käsikirjalikke ülestähendusi oli rohkesti ka kohalikelt kodu-uurijatelt. Andres Lättemäelt oli uudiskirjanduse müük.

Kultuurimaja keldrikorrusel oli käsitöönäitus, mis oli väga rikkalik. Peale ettekandeid kostitati soovijaid petipiima ja kamakäkkidega.

Sama päeva õhtupoolikul avati Tarvastu "Oinal" mälestuskivi põllumajandusprofessor J. Pillile. Selle ürituse sobitasTarvastu kolhoos Tarvastu päevale. Oli väga pidulik ja ülev üritus. Üritusel ei puudunud ka einelaud kohaliku söökla poolt. Nii olidki selle ürituse läbiviimisel osalised kõik Tarvastu asutused. Päev oli väga meeldiv ja sisurikas, lõppes see aga isetegevuslaste kontserdiga.

1.3.5. Raamatukogu probleemid.

Esimeseks probleemiks oli raamatukogu materiaalne baas. Riiulid olid mitmesugused ja mitmemõõdulised, juhuslikud olid toolid ja lauad. Raske oli juhuslikest detailidest teha disaini, aga ülemustelt tuli etteheited, et pole kultuuriasutuse välimust.

Teiseks probleemiks kahe ahju olemasolul oli väga tähtis kütte probleem. Puid kulus aastas umbes 30 ruumimeetrit. Kohalik metsaülem oli arvamisel, et raamatukogule tuleb müüa praht ehk III sordi puud. Oli juhuseid, et koormaid allutades läksid puud tükkideks ja saagida polnud vajagi.

Probleeme tekitas ka see, et selgitamata oli üürniku ja rentniku vahekord. Raamatukogu ruumid olid antud asutusele rendile. Rentnik aga olevat kohustatud tegema oma ruumides igasugust remonti (ka kapitaalremonti). Raamatukogu oli probleemi ees -  ahi laguneb, aknaraam kukub eest ja muresid tuli juurdegi sealt, kust oodata ei osatud. Kultuuriosakonnal puudus remondibrigaad. Tollaste raamatukogu töötajate kirjutistest leidus, et tihti raamatukokku midagi ostes võeti raha enda piskust palgast.

1.4. Aastad 1980 - 1990
1.4.1. Üldine olukord.

1980.a. 1. jaanuarist sai Mustla alevikuks ja täitevkomitee kaotati ära. Ruumid anti Mustla Raamatukogu äsutusse.

Seda perioodi iseloomustavad raamatukogu remont ja kolimine uutesse ruumidesse. Remondi pingeid on maandatud rohkete ürituste korraldamisega.

1.4.2. Remont.

Ruumide remondi ja ülesehituse projekti asukoht oli Viljandi kultuuriosakonnas. Raamatukogu töötajad ise seda ei näinud.

1980.a. veebruaris olid valimised. Peale seda hakati otsima asutust, kes teostaks remonti. Tarvastu kolhoos ütles kohe ära, et tema ei tee. Kaks kuud asus ruumides Mustla leivakauplus.

1981.a. saadi nii kaugele, et lõpuks ehitati uus ahi. Seejärel kuni sügiseni kõik ehitustööd seisid. Remondiga seoses külastasid raamatukogu EKP Viljandi Rajoonikomitee sekretär sm. Mai Lippur ja Täitevkomitee esimees Aime Kümnik.Lõputute läbirääkimiste tulemusena saavutati, et Viljandi EEV annab materjali, kui raamatukogu leiab töömehe. Pandi siis raamatukogu poolt

kuulutuse plangule, kuid ei mingit reageerimist. Mitmete telefonikõnede tagajärjel saadi siiski ruumide võtmed.

1982.a. aprilli alguses andis sm. Kümnik EEV-le korralduse remontida Mustla Raamatukogu ruumid 1982.a. 1. maiks.

12. aprillil saabusid uute ruumide jaoks kardinad, mai algul toodi kardinapuud ja aknaraamid. Mai lõpus käis kultuuriosakonna insener Ivar Lugima olukorraga tutvumas. Juuli-august oli täielik vaikus. Septembri alguses helistas Maie Tavaste ja küsis, kas remont käib. Kahjuks pidid raamatukogu töötajad vastama eitavalt. Helistatud Tarvastu kolhoosi esimehele Uno Antonile, kuid tema ütles, et pole võimalik remondimehi anda.

17. septembril 1982 käis olukorraga tutvumas Mai Lippur. Ta ütles, et remondi peavad teostama EEV mehed, kuna maja kuulub neile. 22. septembril helistas taas Maie Tavaste. Raamatukogu töötajad polnud leidnud siiski meest, kes remonti teostaks. Detsembris toodi kultuuriosakonnast 1 purk (5 kg) valget värvi, oksooli ja 52 m linoleomi.

1982 aasta lõpus saadi töömees nimega Evald Sulb. Sm. Sulb avaldas omaalgatuslikult soovi teostada remont. EEV sõlmis sm. Sulbiga töölepingu. Aga töö ei läinud käima: polnud materjale. Lõpuks toodi ühe toa jaoks laeplaate, seejärel oli kolm nädalat paus, siis toodi natuke laudu. Muud materjali ei toodud ja sm. Sulb lõpetas töövahekorra. Palka pole ta teadaolevalt siiani saanud.

Mõne nädala möödudes toodi veel plaate, naelu ja ukselukud. Kohal käis EEV peainsener ja leidis, et töid hakkab teostama EEV Mustla tööline Vello Taal. Talle lubati linnast appi üks tööline. Vello alustas hoogsalt. Ta oksoolitas osa laeplaate, ning kuna oksool sai otsa, lõppes ka Vello töötahe. Ahju ümbrus jäigi krohvimata. Vello hakkas sõpradega jooma ja kui ka raha otsa sai, müüs valge värvi maha. 16 novembril külastasid raamatukogu sm. Borovikov ja sm. Salm. Lõpuks jõuti selgusele, et töid hakkab teostama sm. Gortopan oma abikaasaga. Mitu päeva oli kuulda kopsimist, raamatukogu töötajaid enne ruumidesse ei lubatud, kui kõik valmis on. Siis lõppes materjal...

1983 aasta alguses löödi ära kaks lage. Siis algas mäng aknaraamidega. Kõigepealt toodi 25 klaasi, selgus, et vähe. Peale mitmekordset helistamist toodi veel 20 klaasi (sm. Gortopan väitis, et toodi 16 klaasi ja pooled olid katki). Siis selgus, et sisemistele akendele ei saagi klaasi ette panna. Tuli uuesti helistada, seekord oma 6-7 korda. Vahepeal selgus, et Anu Gortopan oli helistanud Mai Lippurile ja kaevanud, et pole puid ega materjali. 1. märtsil käisid olukorraga tutvumas Aime Kümnik, Andres Salm ja Ivar Lugima. Toodi ka 22 tahvlit klaasi. Anti valmimistähtaeg - 22. märts. Selgus, et puudusid aknaliistud. Need pidavat saama 3. märtsil kultuuriosakonnast. Liistud saadi 10. märtsil. Juhtus nii, et märtsi keskel kukkus ühes toas ahi kokku. Parandada ei saanud, sest puudusmaterjal.

14. märtsil helistas Mai Lippu ja tundis huvi asjade käigu vastu. 17. märtsil pidi algama ahjuparandus, mis jäi taas tegemata.

Lõpuks sai asi nii kaugele, et oli aeg mõelda elektri panemisele, siin lepiti kokku EEV meestega, kes lubasid selle töö ära teha. Viimaks leiti, et vaja on ka treppredelit, mis saadi Piimakombinaadi Tarvastu tsehhist. Lõpuks tuligi 4-liikmeline brigaad tööd tegema. Probleem oli välisvalgustusega, töö läks visalt, kuid lõpuks saadi asjad korda.

Raamatukogu töötajate tööks jäi värvida põrand.

Lõpuks, ühel vihmasel päeval saadi Vambola kolhoosist auto ja Mustla Keskkoolist tulid õpilased appi ja raamatud sai viidud.

1983.a. 1. nov. avas raamatukogu uksed uues asukohas, A. Rulli 44! Uued ruumid tõid ligi ka selliseid inimesi, kes varem polnud raamatukokku sisse astunud.

Esimene aasta, kui polnud muret küttepuudega, sest need vedas, lõikas ja lõhkus "Vambola" kolhoos.

30. jaan. 1985 külastas raamatukogu ENSV Kultuuriministeeriumi kontrollbrigaad eesotsas Raamatukogude Inspektsiooni juhataja Ivi Tingrega.

1987 suvel tehti raamatukogus sanitaarremonti. Värviti põrandad ja uksed. Vaja oli ka aknad ja ahjud uuesti üle värvida, kuid asi jäi seisma värvipuuduse taha. Värvimise probleem lahendati 1988.a.

1988.a. probleemiks oli taas ruumikitsikus ja samal aastal tegid muret ka närilised, kuid selle tingis see, et enamus raamatukogu põrandaalusest pinnasest moodustab kelder.

Üritused.

28. märts 1984 raamatuarutelu R. Kaugver "Vana mees tahab koju". Osavõtjaid 14.
1984.a. augusti - Viljandi kunstniku Ants Grossi näitus.
12. aept. 1984 - Ants Grossiga vestlus. 16 osalejat.
20. sept. 1984 -  raamatuarutelu V. Bubnyse teose põhjal "Külvamata rukki õitsemine". Selle lindistas Eesti Raadio.
1984.a. 24. okt. - kohtumine ajakirja "Noorus" peatoimetaja asetäitja Tõnu Otsaga (dr. Noorman).
28. märts 1985 - arutelu Raimond Kaugveri romaani "Meie pole süüdi". Arutelule oli kokku tulnud 19 inimest. Õhtut juhtis kohaliku raamatukogu aktivist Erika Rebane. (Tee Kommunismile 20. IV 1985, Mustla Kroonika)
15. mai 1985 - raamatukogus toimus Rein Põdra "Hilised astrid" arutelu. Osavõtjaid oli 12 inimest.
1985 suvel - Mustla Raamatukogu 125. sünnipäev. 17. aprill 1985 - lugemisvõistlus "Oleme Lenini lapsed" Tarvastu regiooni  koolide võistlus. Osa võttis viis võistkonda: 1 Mustlast, 1 Suislepast, 1 Holstrest ja 2 võistkonda Kärstnast.
14. veebr. 1986 - raamatuarutelu Raimo Männise "Heinatants".
20. veebruar 1986 - raamatusõprade ringi lastega vastlasõit.
29. veebruar 1986 - raamatuarutelu Oskar Lutsu "Kevade".
23. märts 1986 - raamatuarutelu Raimond Kaugveri romaan "Pariisi lõbusad naised". Osavõtjaid 10.
15. mai 1986 - raamatusõprade ringi ürituseks viktoriin "Kevad saabus.."
23. märts 1987 - raamatuarutelu Albert Uustulnd "Lamberti graafik".
14. nov. 1987 - kirjandushommik Mustla Keskkooli 3 klassi õpilastele. Kohal oli 18 õpilast.
10. nov. 1988 - raamatuarutelu Ardi Liivese romaani "Aken vastu päikest". Osavõtjaid oli  8. 8. aprill 1989 - külaline luuletaja ja laulusõnade autor Ott Arder.
25. juunil 1989 - külastas raamatukogu väliseestlasest tarvastlane California ülikooli matemaatika professor J. Tuul.
1989  aasta populaarsem raamat oli R. Kaugveri "Kirjad laagrist".

Raamatusõprade ring.

1986.a. oli ringis 13 last - 8 poissi ja 5 tüdrukut. Kõik lapsed käisid 4. klassis. Koos korraldati üritusi,  viktoriine ja peeti tähtpäevi (nt. vastlasõidud, nääripeod jne). Raamatusõprade ring lagunes 1988. aastal.

Raamatukogu töötajad.

1987 aastal vähendati töötajatel töömahtu sellega, et ei pidanud enam koostama kvartali tööplaane ja aruandeid. Seetõttu oli üldise tööplaani koostamisega parasjagu tegu, sest ei teatud ette, mida tehakse poole aasta pärast. ugejate plaani sai vähendatud, sest pidevalt vähenes teeninduspiirkonna elanike arv. Oma aja on ära elanud bibliograafilised ülevaated. Rahvale meeldisid kõige rohkem raamatuarutelud.

1987 aastal analüüsiti  alaliike 4 ja 8. Järeldati, et need on liigid, mida eriti ei kasutata. Kasutamist leidsid sõnaraamatud, osaliselt ka kirjanike bibliograafiad, kirjandusteadus aga seisis riiulite peal. Otsustati vähendada fondi, edaspidi telliti vastavate liikide kirjandust vähem.

1988 aastal tegelesid raamatukogu töötajad raamatukogu sisetööga. Korrastati fondi, parandati raamatuid, koostati kustutusakte.

1989. aasta alguses said raamatukogu töötajad kirja, kus paluti ilmuda 30. jaanuaril 1989 Tarvastu RSN TK istungjärgule ja anda aru raamatukogu tööst. Aru andma läks Tiina Nirk. Istungil viibisid ka Kärstna ja Suislepa raamatukogude töötajad. Külanõukogul ja saadikutel raamatukogu töö suhtes pretensioone ei olnud.

Tähtsamad külastajad.

Raamatukogus käib sageli kohalik kirjanik Nikolai Baturin. Aktiivsemad lugejad olid sel perioodil Voldemar Vissori, Hilda Opener ja perekond Lotus.

Anu Samartsev, 2003