1913. aastal loodi Suislepas Rahvaraamatukogu Selts, asutajateks vene kihelkonnakooli õpetaja Jaan Suu ja Ants Ingermann.
Nad töötasid välja raamatukogu põhikirja, mis kinnitati 1916. aastal. Seega oli Suislepa raamatukogu asutatud, ka põhikiri olemas, kuid puudusid raamatud. Annetustena koguti üle 100 raamatu, mis asusid koolmeister Jaan Suu juures. Raamatuid laenutati välja aimult pühapäeviti.

1917. aasta sügisel viidi raamatukogu Vana-Suislepa vallamajja, sealt edasi uude vallamajja. Aastatel 1922-1932 töötas raamatukogus Juhan Lupp, kes koostas esimese kirjanduse kataloogi ja laskis lagunenud raamatud köita. Kui 23. juunil 1939 avati Suislepa rahvamaja, koliti ka raamatukogu ühte väikesesse tuppa rahvamaja teisel korrusel.
Raamatukogu on rahvamajas korduvalt vahetanud ruume suuremate vastu, sest fond kasvas ja ruumid ei rahuldanud enam lugejate vajadusi.

Nõukogude võimu perioodil käis raamatukogus tavapärane tollele ajastule iseloomulik tegevus, mille eesmärgiks oli raamatu laiadesse rahvamassidesse viimine. „Möödunud aastal loeti 1621 raamatut, neist 262 poliithariduslikku. Loetavamad autorid on Lenin ja Stalin, ilukirjanduses aga N. Ostrovski, M. Gorki, A. Tolstoi, A. Jakobson, E. Vilde ja A. H. Tammsaare“. (Roo, T. Suislepa valla keskraamatukogu tegevusest //Sakala (1947) 29. märts). Taolise sisuga artiklid raamatukogude töö kohta olid tüüpilised. Samas räägitakse ka sotsialistlikust võistlusest Suislepa ja Tuhalaane raamatukogu vahel.

Uued tuuled hakkasid puhuma seoses Edgar Tuti tööletulekuga 1966. aastal. Varem töötas E. Tutt Suislepa läheduses asuvas Unametsa raamatukogus, mis likvideeriti 1968. aastal. Edgar Tuti tulek tõi endaga kaasa raamatukogu aktiivse osalemise kohalikus elus. Toimusid kohtumisõhtud kirjanike ja ajakirjanikega, teemaõhtud tuntud inimestega, kirjandushommikud ja viktoriinid koolis. Edgar Tutt oli ka ise agar ettekannete ja esinemispalade looja. Tema looming koosnes naljalugudest, värssidest, artiklitest ajakirjanduses, pulma- ja juubeliläkitustest, seina- ja laualehtede tegemisest, ürituste- ja koosviibimiste korraldamisest ning paljust muust. 1967. aastal võttis ta kasutusele esinejanime Kamsi Kaarel, mille all ta esitas oma huumoriloomingut nii Suislepa üritustel kui kaugemalgi. Tutist rääkides ei saa üle ega ümber Võrtsjärve mängudest, sest mahukam osa tema loomingust on valminud just Võrtsjärve mängude tarbeks. Edgar Tutt on esinenud intervjuudega ja omaloominguga Eesti Raadios ja mitmes telesaates. Seda on ta teinud nii oma nime all kui ka Kamsi Kaarlina.

Edgar Tuti üle tosina aasta kestnud kodu-uurimine on hõlmanud suurt osa Suislepa ajaloost. Kodukoha ajaloo uurimine laiemas tähenduses oli tema puhul ka autogrammide ja pühenduste kogumine. Eesmärk oli saada autogramm inimeselt otse, mitte kirja teel.

Edgar Tutt töötas Suislepa raamatukogus kuni oma surmani, kokku ligi 20 aastat.
2000. aasta aprillist jagab raamatukogu Uue-Suislepa mõisas ruume lasteaia ja kooliga.

Koostööd on tehtud kooliga, rahvamajaga ja valla teiste raamatukogudega. Kahasse kooliga on lastele toimunud raamatukogutunnid, viktoriinid, ettelugemised, joonistusvõistlused ja palju muud. Rahvamaja abil on teoks saanud loomeõhtud, kohtumised kirjanikega, näitused. Alates 2007. aastast on koos rahvamajaga (2010. aastast MTÜga Suislepa Kultuuripärand) läbi viidud Tarvastu valla mälumängu, mis on kuni siiani olnud väga mahukas ja osavõtjaterohke sündmus.
Aastast 2012 on Suislepa Tarvastu raamatukogu harukogu.

TÖÖTAJAD:
Jaan Suu 1916-1917
Nikolai Jürisson 1917-1921
Juhan Lupp 1921-1932
Heino Park 1932 –
Juhan Unt 1941-1944
Rein Tarvas 1946-1950
Medea Kägu 1953-1956 ja 1957-1960
Silvia (Uuemäe) Kupits 1963-1965
Edgar Tutt 1966-1985
Irene Ingermann 1987-1996
Kairi Lõhmus 1997 –

Lühemat aega on raamatukogus töötanud: Vaiki Toomik, Floreida Oks, Helga Märtson, Albert Zingel, Leonhard Kresla, Virve Kresla, Endla Noot, Heli (Mälk) Mündimets, Signe Mändmets, Elina Kirt (Kuhi), Eleri Piirak.