Kärstna Raamatukogu asutamiskoosolek toimus 3. novembril 1913 aastal Rahvahariduse Edendamise Seltsi „Kiir“ poolt. Raamatukogu oli mõeldud „Kiire“ liikmetele. Raha raamatute ostmiseks soetati peotulude, korjanduste ja annetuste teel. Raamatute laenutamine oli prii ainult seltsi liikmetele, teistele kehtis väike aastamaks. Raamatukogu leidis ulualust algul Tarvitajate Ühisuse ruumes, hiljem Kärstna vallamajas. „Kiire“ protokolliraamatust selgub, et selts alustas raamatukogu avamist suure entusiasmiga, mis aga hiljem vaibus. 1926. aasta protokollist selgub, et seltsi raamatukogu ei muutunud avalikuks ja raamatuid ei laenutatud seltsi mitte- liikmetele.

Nõukogude võimu aastatel tegeldi raamatukogus aktiivselt poliitilise ja põllumajandusliku propagandaga, samas ka isetegevuse toetajana.

Lugejateeninduses oli levinud raamatute koju toimetamine neile, kel raamatukokku tulek valmistas raskusi.
Raamatukogul on täita tähtis roll küla kultuurielu toimimisel ja informatsiooni vahetamisel. Tänu soodsale asukohale ja kaunilt renoveeritud ruumidele külastatakse raamatukogu meelsasti.

Teeninduspiirkonnas elab 720 inimest, neist on lugejad 216. Eelistatud on ajaviitekirjandus ja ajaloolised romaanid. Suurt huvi pakuvad elulooraamatud ja muidugi ajalehed ning ajakirjad.

On toimunud huvitavaid kohtumisõhtuid kirjanikega. Külas on käinud Enn Vaino, Elme Väljaste, Monika Ariva. Meeldejääv oli kohtumine Contraga. Meie rahvale meeldib väga kuulata reisimuljeid, seepärast on oodatud kõik, kes parasjagu kusagilt reisilt tulnud. Viimati kuulasime muljeid ja vaatasime pilte Oslo MM-ilt.

Raamatukogus on võimalik vaadata ka näitusi. Kilekotinäitusel välja pandud kotid olid pärit ajast, mil neid sai osta kopikate eest. Tikutoosinäitusel oli eksponeeritud 406 väga erinevat tikutoosi.

Raamatukogu teeb tihedat koostööd MTÜ Kärstna Külaliikumisega. Vastlapäeva, jaanipäeva ja suvise külapäeva korraldamine on saanud traditsiooniks ja alati jagub osalejaid. Tänu külaliikumisele on raamatukogus avatud internetipunkt.

Kuna raamatukogu asub küla keskel, siis on see hea koht ka igasugusteks kokkusaamisteks, reiside planeerimiseks ja reisirahade kogumiseks. Samuti on siin hea bussi oodata ja lihtsalt juttu ajada. Väiksematele lastele korraldame muinasjutuhommikuid, suurematele meeldib lauamänge mängida. Mängida saavad raamatukogus ka täiskasvanud. Nimelt kord nädalas tulevad kokku bridžimängijad ja põnevat peamurdmist jagub hiliste õhtutundideni. Kui bridži peetakse rohkem meestemänguks, siis meil mängivad ka naised ja sugugi mitte halvasti.

Enne nüüdispaika jõudmist leidis raamatukogu ulualust küll taludes (Muni, Potsepa), jagas ruume apteegi, velskripunkti, meierei ja kolhoosi kontoriga. Alates 1998. aasta septembrikuust asub raamatukogu kapitaalselt remonditud ruumides Kärstna keskuses. Hoone kuulub mõisakompleksi, mis on olnud varem hobusetall. Põrandapinda on raamatukogul 135 m2. Samas hoones asub ka perearstikeskus. Neisse raamatukogu jaoks ehitatud ruumidesse rajasid Ly Kirt (juhataja) ja Ruth Kõiv (raamatukoguhoidja, hiljem juhataja) hubase ja kaasaegse külakeskuse.

2012. aastast on Kärstna Tarvastu raamatukogu harukogu. Samal aastal kolis raamatukogu Kärstna põhikooli ruumidesse.

TÖÖTAJAD
1914-1923 – vastutav isik Peeter Adamson, raamatute väljaandjad: August Alliksaar, Anna Korka, Peeter Meets, Amalie Meetsi, Ado Varblane, Johannes Rööp
Mare Viinapuu 1960-1963, Anne Kass 1963
Elly Värimäe 1963-1969
Anu Evart 1969-1976
Ly Kirt 1976-2007
Aino Viinapuu (asendaja)1988-1990
Ruth Kõiv 1994 – 2012
Valdar Meister 2012 –

Lühemat aega on raamatukogus töötanud: Helle Vallistu, Tiina Puidet, Vilma Lauri.