Esimene ümarlaud Tarvastu Muuseumi loomise teemadel toimus 2. detsembril 2005. Kohal olid Viljandi Muuseumi direktor Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi peavarahoidja Anne Jänes, vallavanem Alar Karu, haridus- ja kultuurinõunik Merje Hendrikson ja Tarvastu Raamatukogu juhataja Kristi Tamm. Jutuks olid muuseumi loomise eesmärk ja funktsioonid, muuseumi nime variandid, muuseumi ruumid, 2006. aasta eelarve ja sisulised küsimused (püsiekspositsioon, materjali kogumine, inimeste kaasamine, muuseumitöötaja koolitus).

Tarvastu muuseumi varasid hakati koguma kokku Tarvastu raamatukogu II korrusel ühte suurte tuppa. Nii jõudsid siia varem Leida Vaheri poolt kogutud materjalid muuseumi jaoks. Koos Kaarel Mäeoruga, kes oli kodukoha tulihingeline patrioot, tutvuti Tarvastu valla kultuurilooliste paikadega. Anna-Liisa Vaher, kes oli muuseumipeavarahoidja, seisis hea selle eest, et muuseumi koguse jõuaks siinse piirkonna vanad esemed, dokumendid ja inimeste mälestused.

Aastal 2006, kui loodi MTÜ Tarvastu Muuseumi Sõprade Selts, siis üheks eesmärgiks oli, et ehitada välja muuseumiruumid,  mis viidi täide 29. detsembril 2011, kui avati pidulikult renoveeritud Tarvastu raamatukogu II korrus.
Hetkel tegeleb muuseumitöödega Aili Anderson.

Tarvastu Muuseumi kogus on 3150 museaali, mis jaguneb fotograafia, etnograafia, dokumentide ja auviste koguks. Kuna muuseumi ruumid on väiksed, siis oleme eelkõige keskendunud sellele, et täiendada museaalide ja dokumentide kogu.

Tarvastu muuseumi esimeseks ekspositsiooniks on “Tarvastu kihelkonna varasem ajalugu “

Tänapäeval on keeruline tagantjärele kindlaks teha, kust ja millal tulid praeguse Tarvastu valla aladele päris esimesed asukad ning milline oli nende eluolu. Suurem osa  ajaloolisest teabest  põhinebki teadlaste omavahelistel kokkulepetel ja nii otsustasid ka näituse korraldajad võtta lähtepunktiks selle, mis tundub 21. sajandil tagasi vaadates kõige olulisem. Selleks on EESTI TALU. Said ju talurahva tegemistest siinkandis alguse ärkamisaegne rahvuslik liikumine, Aleksandrikooli idee, kihelkonnakoolid ja laulukoorid, näiteringid ja põllumajandusühistud. Talu päriseks ostnud peremehed olid ärksa mõtlemisega, väärtustasid eesti keelt ja eesti meelt ning püüdsid anda oma lastele võimalikult head haridust. Kaugel see omariikluse nõudminegi niisugusest mõtteviisist enam oli!

Näituse keskmes ongi  kohalik taluelu oma kõigi tahkudega:  talutööd, tööriistad, kaunid ja kordumatud rahvariided ning  mulgi keel ja kultuur. Selle kõrval leiavad kajastamist Mustla kujunemine, Tarvastu ordulinnuse ajalugu, kohalike mõisnike Mensenkampffide perekonnalugu, koolihariduse andmise algus ja esimesi talunikke ühistegevusse koondavad organisatsioonid. Lühikese ülevaate saab ka Tarvastu-mailt pärit kultuuritegelaste elust ja tegevusest.

Tere tulemast ajaloolisele rännakule!