Tarvastu raamatukogu on Eesti üks esimesi rahva poolt algatatud raamatukogusid. Selle asutajaks oli 1860. aastal rahvusliku liikumise aktiivne tegelane ja kihelkonnakooli õpetaja Hans Wühner (1836-1911). Wühneril olid abiks mitmed sama kihelkonna kooliõpetajad nagu Aadu Perlus Mõnnastest, Jaan Laosson Vana-Suislepast, Aadu Rennit Kuressaarest, Peeter Tekkel Voorust ja Hans Utso Saarest.

Raamatukogu juhtis kolm raamatukoguhoidjat-kooliõpetajat, kelle ülesandeks oli osta kirjandust, pidada teoste kohta nimestikku ja igal pühapäeval kordamööda raamatuid välja anda. Et raamatukogul puudus kindel ülalpidaja, siis pidi selle kasutamine olema tasuline. Lugemismaks ja harva korraldatud peod olid ainukesed tuluallikad. Selle raha eest osteti raamatuid.

Raamatukogu sai peagi rahva hulgas populaarseks. Lugejaid kogunes ka naaberkihelkondadest. Aastas laenutati umbes 1000 raamatut.

Kahjuks ei kulgenud raamatukogu arengutee raskuste ja seisakuteta. Senthaaval kogutud lugemisrahast ei jätkunud raamatute pidevaks juurdeostmiseks.

1885. aastal müüdi ära vanem osa raamatukogust, et osta uut kirjandust.
1887. aasta paiku tekkis raamatukogu tegevusse paus, sest võimudelt ei saadud tegevusluba.
1891. aastal aga raamatukogu taasavati, kui asutati Tarvastu Karskusseltsi raamatukogu. I maailmasõja ajal vaibus nii karskusseltsi kui selle raamatukogu tegevus. 1920. aastal raamatukogu siiski avati ning võeti 1927. aastal avalike raamatukogude võrku. Raamatukogu toodi Mustla alevikku, kus sai kasutamiseks kaks väikest tuba. Raamatukogu ülalpidamiseks saadi toetust alevivalitsuselt ja haridusministeeriumilt. Raamatukogu oli avatud iga päev kella 14-18ni. Raamatukoguhoidja, kelleks oli Marie Lepp, sai 20 krooni kuus. Aastad 1927-1935 olid raamatukogu tegevuses edukad ja raamatukogu rahva hulgas populaarne. Mustla sai linnaõiguse 1938, omades neid 1979. aastani.

Seoses nõukogude võimu tulekuga, võeti raamatukogu 1940. aastal Mustla Linna Keskraamatukogu nime all riiklike rahvaraamatukogude võrku. Samal aastal kaotati ka lugemismaks.

Sõja ajal sai raamatukogu kannatada ning sõja lõpuks oli kogus ainult 480 köidet. Kogud hakkasid täienema uuele korrale sobivate väljaannetega. Raamatukogu juhatajaks oli alguses Silvia Jaska, seejärel kooliõpetaja August Allik ja pikemat aega Jaak Veskimäe. Alates 1955. aastast alustas juhatajana Leili Teder, kes sidus oma elu- ja tööaastad Mustla raamatukoguga kolmekümne viieks aastaks.

1960.-1970. aastail muutus raamatukogude töömetoodika, mistõttu jaotati külaraamatukogud juhendamise eesmärgil linna ja aleviraamatukogude vahel. Mustla raamatukogule kinnistati üheksa külaraamatukogu: Ämmuste, Väluste, Suislepa, Unametsa, Kärstna, Raassilla, Pahuvere, Tuhalaane ja Holstre. 1967. aastal mindi üle viiepäevasele töönädalale.

1972. aastal loodi Mustla raamatukokku lasteosakond, kuid juba 1973. aastal see kaotati. Aastal 1974 toimus suur üldine tsentraliseerimine, mil kõik rahvaraamatukogud hakkasid alluma rajooni keskraamatukogule. Kohapeal töötasid kaks  inimest – vanemraamatukoguhoidja ja vanemraamatukoguhoidja lastetöö alal.

Raamatukogu saatsid pidevad olmemured: ruumid olid kitsad, ahjud lagunenud, sanitaartingimused nigelad. 1983. aastal sai raamatukogu ruumid A. Rulli 44, mis ei lahendanud probleeme, taas hakkas kimbutama ruumikitsikus ja muret tekitasid külmad ruumid, sest raamatukogu asus keldri kohal.

Aeglaselt edeneva remondi ja kolimiste pingeid maandati rohkete ürituste korraldamisega, mille korraldamiseks vastupidiselt tänasele rahalisi võimalusi jätkus. Populaarsed olid raamatuarutelud, kirjanikega kohtumised, raamatusõprade ringi üritused, kirjandushommikud õpilastele, viktoriinid. Kirjanikest on raamatukogu külastanud Heljo Mänd, Paul Kuusberg, Lennart Meri, Aadu Hint, Ott Arder, Heino Väli jt.

Lõpuks, 2005. aastal koliti värskelt remonditud kõigiti mugavatesse ja kaasaegselt sisustatud ruumidesse – ajaloolisesse, 1868. aastal ehitatud valla- ja kohtumajja Posti 52b. Siin tähistati raamatukogu 145. aastapäeva, seda juba raamatukogule ennistatud Tarvastu nime all. Raamatukogu juhatajana oli tööle asunud Kristi Tamm, kes valiti 2006. aastal Viljandimaa parimaks raamatukoguhoidjaks.

Uutes ruumides alustati elektroonilise laenutamisega ja koostati sisukas kodulehekülg.
Raamatukogu initsiatiivil loodud Muuseumi Sõprade Seltsi eestvedamisel hakati aktiivselt tegema kodu-uurimistööd, korraldama raamatukogu teisele korrusele rajatavat muuseumi, mis tänaseks on külastajatele avatud. Tihe koostöö toimub raamatukogu õues asuva käsitöökojaga, kus käivad koos erinevad ringid ja õpitoad ning viiakse läbi erinevaid üritusi.
2010. aastal tähistati sisuka ajaloopäevaga raamatukogu 150. sünnipäeva, mille raames asetati endise kihelkonnakooli asupaika mälestuskivi ja teabetahvel.

Raamatukogus tegutseb lasteklubi, hea koostöö on kohaliku gümnaasiumi ja muusikakooliga.
Lastele on toimunud e-viktoriinide sari Pärani silmi, mis on mõeldud erinevas vanuseastmes koolinoortele ning on ühel ajal kõigis valla neljas raamatukogus.

2012. aastal ühendati Tarvastu valla neli raamatukogu keskusega Tarvastus. Harukogudeks jäid Kärstna, Suislepa ja Väluste. Piirkonnas on 3836 elanikku.

TÖÖTAJAD

Juhatajad:
August Allik, Elmar Lepik 1945-1946
Jaak Veskimäe 1946-1940
Leili Teder (juhataja) 1955-1972, 1974-1990 lastetöö vanemraamatukoguhoidja
Elvi Lehismäe 1973
Erika Käher 1974-1975
Karin Sepp-Otsing 1975-1977
Kaja Liiviku-Hokkonen 1977-1980
Tiina Nirk 1980-2004
Kristi Tamm 2005-2011
Aili Anderson 2012 – (2006-2012 raamatukoguhoidja)

Raamatukoguhoidjad:
Marie Lepp 1946-1949
Nadežda Talvi 1949-1950
Leida Kuusk (Iliste) 1955-1956
Andres Lättemäe 1957
Evi Resen 1958-1962
Aino Tauts 1963-1966
Ellen Bäärs 1967-1972
Lea Mirka 1990-2011
Anu Samartsev 2005
Marika Hein 2012 –
Annika Liinamägi 2012 –